Postitused

Rühmatöö arvustus – Low-code ja no-code programmeerimine

Valisin arvustamiseks rühmatöö teemal „Low-code ja no-code programmeerimine“ ( https://wiki.itcollege.ee/index.php/Low-code_ja_no-code_programmeerimine ), sest see tundus minu jaoks põnev teema, mille kohta rohkem teada saada. Teema valik oli minu arvates asjakohane antud õppeaine raames, sest see on suur osa tänapäevasest IT-maailmast ja antud lahendustega võib kokku puutuda iga arendaja või IT-ga tegelev inimene. Töö on oma ülesehituselt üldiselt hästi lahendatud – tutvustatakse mõlemat teemat, võrreldakse neid traditsioonilise programmeerimisega, tuuakse välja plussid ja miinused ning samuti tuuakse näiteid kasutusvaldkondadest. Nende tehnoloogiate kujunemist käsitleva ajaloo peatüki oleks minu meelest võinud tuua töö esimesse poolde, sest see oleks esmalt andnud ülevaate low-code ja no-code programmeerimise tekkest. Samuti jäi töö keskosas kohati mulje, et mingeid aspekte korratakse. Näiteks võrdluses traditsioonilise programmeerimisega korrati muidu hästi kavandatud tabelis palj
Postita kommentaar
Lisateave

Tehisintellekt ja eetika Google näitel

Eetika ning erinevad käitumisreeglid on tehnoloogia arenguga kindlasti muutunud. Eetikanorme peaks järgima tehnoloogia abil suhtlevad inimesed avalikus või privaatses ruumis ja tehnoloogilisi lahendusi pakkuvad ettevõtted. Kuivõrd on sellised reeglid osaliselt universaalsed, sõltuvad need palju ka kultuurilistest eripäradest ehk ruumist, mis neid norme järgiva inimese ümber hetkel on. Kuid näiteks internet toob selle jaoks täiesti uue ruumi, kuhu võivad kokku sattuda mitme erineva tausta ning kommetega inimesed. Ja kuidas võiks sellesse konteksti sobituda näiteks tehisintellekt? Kes sätestab tehisintellekti poolt järgitavad eetikareeglid? Loogiliselt võttes arendab tehisintellekti ikkagi inimene, seega selliste lahenduste eetilisus sõltub seda arendavate inimeste ettekirjutistest. Google AI näitel saab vaadata mõningaid selliseid nüansse, mis võiksid olla tehisintellekti eetilisuse osas olulised. Esimene oluline punkt nende põhimõtetes on, et AI peaks tooma ühiskonnale terviklikult k
Postita kommentaar
Lisateave

Social engineering – mittetehnoloogiline turvarisk tehnoloogiavaldkonnas

Social engineering on manipuleerimistehnika, mille abil on võimalik kurjategijatel saavutada näiteks juurdepääs tundlikele andmetele ilma tehnoloogiat kasutamata. Seda tüüpi rünnakud hõlmavadki endas ründajale huvipakkuva inimesega manipuleerimist nii, et ohver annaks pahaaimamatult üle vajaliku informatsiooni või juurdepääsu sellele. [1] Näiteks esitletakse end kellegi teisena või luuakse stsenaarium, milles ründaja tundub usaldusväärse isikuna. Kuid see võib vabalt olla ka kaudne rünnak ehk siis inimene ise ei teagi, et ta on juurdepääsu millelegi taganud. Nii võib ründaja avalikus kohas näiteks jälgida sinu ekraanil toimuvat ( shoulder surfing ) või leida äravisatud prügist sensitiivse sisuga dokumente ( dumpster diving ). [2] Sellist tüüpi rünnakud on olulised ja efektiivsed seetõttu, et ründevektor ei tundu esmapilgul loomulik. IT-valdkonnas on tegu omapärase ohuga, sest tehniliselt ei mängi siin olulist rolli tehnoloogia ise – kasutatav süsteem võib olla hästi kaitstud, võrk
Postita kommentaar
Lisateave

Üks arendus- ja ärimudel

Kujutis
Agiilne arendus ja scrum Agiilne arendusmetoodika seab esikohale eelkõige inimesed ja nendevahelise kommunikatsiooni, tarkvara enda, koostöö kliendiga ning kiire kohanemise. [1] Mõningate uuringute järgi praktiseerivad agiilset arendust suuremal või väiksemal määral üle 90% organisatsioonidest. Eriti populaarne on scrum , mida rakendatakse  samade küsitluste tulemusel kombineeritult teiste agiilsete meetoditega üle 70%.  [2] Selle mudeli paindlikkus ning efektiivsus on kindlasti ennast tõestanud ja sellest annab märku selle populaarsus. Kuna töötan ka ise scrumi praktiseerivas tiimis, siis toon enda seisukohast välja selle metoodika head küljed ja ka mõned ohukohad. Esimene scrumi iseloomustav aspekt on kindlasti sprindid, ehk siis 1 nädala kuni 1 kuu pikkused perioodid, mille jaoks seatakse kindlad eesmärgid ning kogu tiim peaks töötama nende eesmärkide saavutamise nimel. Iga sprindi lõpus toimub nn retro, mille käigus tehakse kokkuvõte lõppenud sprindist ja hinnatakse tulemusi
Postita kommentaar
Lisateave

Hacker-HOWTO - arvustus

How to Become A Hacker on Eric S. Raymondi poolt kirjutatud juhend häkkeriks saamiseks, mida lugedes on võimalik päris hästi aru saada, kes on häkker (ja kes ei ole häkker!) ning kuidas siis ikkagi ise ka häkkeriks saada. Kirjatükk on hästi struktureeritud ning kirjutatud sujuva stiiliga, mis teeb selle jälgimise ning sisust arusaamise lihtsaks (mis tõestab ka seda, et häkkerid oskavad ilmselt hästi kirjutada). Häkkerid on nagu iga teinegi subkultuur, kuid erinevalt teistest levinud gruppidest, ei ole ma veel kohanud sellist grupisiseselt laialt aktsepteeritud HOWTO juhendit sellesse subkultuuri kuulumiseks. See muudab selle grupi minu jaoks justkui veel elitaarsemaks – häkkeriks olemiseks pead sa vastama kindlatele kriteeriumitele ning lisaks saama veel heakskiidu mõnelt teiselt samasse gruppi kuuluvalt liikmelt, et sul oleks õigus ikka ennast häkkeriks kutsuda. Nagu see juhend välja toob, on häkkeriks olemise puhul kindlad omadused inimeses olulised (näiteks soov pidevalt problee
Postita kommentaar
Lisateave

Proff vs käsitööline

Kes on professionaal? Mis teeb kellestki omal alal profi? Raske on leida nendele küsimustele ühest ja selgesti defineerivat vastust. Professionaalsus on justkui midagi subjektiivset, midagi mis sõltub vaatlejast ja vaadeldavast ruumist. Ometigi on tema puhul mingid olulised omadused, mis viitavad professionaalsusele – tema teadmiste pagas, usaldusväärsus, haridustase, haritus jne. Kuid kes on käsitööline? Sellele ammendava vastuse leidmine ei tundugi esmapilgul nii keeruline. Käsitööline võiks olla keegi, kes teenib oma oskuste või teadmistega elatist või teeb lihtsalt vastaval erialal nö käsitööd ehk viljeleb seda, mida ta oskab. Nagu ka ajalooliselt kuulusid käsitööliste hulka õpipoisid, sellid ja meistrid, võib tänapäevalgi käsitööline olla amatöör, aga ka väga heal tasemel spetsialist oma valdkonnas. Kuid mis võiks eristada näiteks käsitöölisest spetsialisti sama ala professionaalist? Kõigepealt tuleks vaadelda mõlemat mingis kontekstis ning selleks vaatluseks sobiks just IT-valdk
Postita kommentaar
Lisateave

Copyleft litsentsid ja nende klauslid

Kujutis
Copyleft on termin, mis kirjeldab litsentse ja tähistab, et tarkvara levitamisel peab sellele kehtima sama vabadus seda kasutada, mis algselt. Kui keegi otsustab modifitseerida näiteks olemasolevat vaba tarkvara ja anda sellest välja täiendatud versioon, ei tohi selle autor kasutamist piirata ning uue toote kasutamiseks peavad kehtima samad tingimused, mis esialgsel tarkvaral. [1] Siia kuuluvad sellised litsentsid, nagu näiteks GNU GPL litsents ning Creative Commons. Copylefti põhiprintsiibiks on vabadus ja selle 4 variatsiooni – vabadus kasutada, vabadus õppida, vabadus jagada ning vabadus muuta ning neid muudatusi jagada. [2] Copyleft tüüpi litsentside edasikandumine jaguneb aga ka veel oma korda neljaks – tugev, väga tugev ning nõrk copyleft või puuduvad kohustustused üldse. Tugevad copyleft litsentsid – siia alla käivad sellised litsentsid, nagu näiteks GNU GPL või Sleepycat License (tugevad) ja AGPL (väga tugev). Tugevate litsentside puhul on eristavaks see, et kõikide or
Postita kommentaar
Lisateave