Eetika ning erinevad käitumisreeglid on
tehnoloogia arenguga kindlasti muutunud. Eetikanorme peaks järgima tehnoloogia
abil suhtlevad inimesed avalikus või privaatses ruumis ja tehnoloogilisi
lahendusi pakkuvad ettevõtted. Kuivõrd on sellised reeglid osaliselt
universaalsed, sõltuvad need palju ka kultuurilistest eripäradest ehk ruumist,
mis neid norme järgiva inimese ümber hetkel on. Kuid näiteks internet toob selle
jaoks täiesti uue ruumi, kuhu võivad kokku sattuda mitme erineva tausta ning kommetega
inimesed. Ja kuidas võiks sellesse konteksti sobituda näiteks tehisintellekt? Kes sätestab tehisintellekti poolt järgitavad eetikareeglid?
Loogiliselt võttes arendab tehisintellekti
ikkagi inimene, seega selliste lahenduste eetilisus sõltub seda arendavate
inimeste ettekirjutistest. Google AI näitel saab vaadata mõningaid selliseid
nüansse, mis võiksid olla tehisintellekti eetilisuse osas olulised. Esimene
oluline punkt nende põhimõtetes on, et AI peaks tooma ühiskonnale terviklikult
kasu.[1] Selliste
tehnoloogiate arendamine tekitab inimestes tihti küsimusi, kui turvaline see
on, kui kasulik see on ning mis võib tehisintellektiga juhtuda tulevikus („kas
masinad võtavad maailma üle“). Google sõnastab AI arengut nii, et selle
sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid peaksid igas mõttes üle kaaluma
ettenähtavad riskid ning kitsaskohad.[1] See väljendab selgesti,
et kuigi kõiki sellise tehnoloogia riske ei saa sajaprotsendiliselt maandada, peaks
siiski selle kasutegur kaaluma üle võimaliku kahju.
Lisaks tuuakse näiteks välja, et Google AI
algoritmid üritavad täielikult vältida sotsiaalseid eelarvamusi ning
diskrimineerimist rassi, soo, rahvuse, sissetuleku, seksuaalse orientatsiooni
jne põhjal.[1] Iseenesest on see
väga positiivne aspekt tehisintellekti puhul – erinevalt inimeste vahelisest
suhtlusest on tehisintellektiga selliseid asju täiesti võimalik vältida. Ja kui
seda on võimalik AI puhul mingis valdkonnas rakendada, on selliste põhimõtete
järgimine kindlasti väga teretulnud.
Lisaks muudele aspektidele toob Google välja ka mõned valdkonnad, milles nad
tehisintellekti kasutama ei hakka – näiteks relvastus, spionaaž ja ebaseaduslik
andmete kogumine.[1] Siit võib mõista, et nende arendatav tehnoloogia ei peaks looma platvorme suurema
kahju tekitamiseks või olema kuidagi ebamoraalne. Kuigi siinkohal on ka oluline
roll seadusandlusel selle kõrval – näiteks isikuandmete massiline koondamine on
seadusepiires täiesti lubatav, kuid jääb küsimus, kui eetiline see tegelikult
on?
Erinevate eetiliste käsitluste järgi sarnanevad need põhimõtted minu arvates kõige rohkem otsese utilitarismiga, mis sätestab, et tegu on õige
on siis, kui sellega kaasneb kõigile summaarselt kõige rohkem kasu.[2] Google teadvustab kindlasti võimalikke riske, kuid üritab neid kontrollides luua pigem kasutoovaid lahendusi. Tehisintellekti abil
on kindlasti võimalik "maailma muuta paremaks paigaks" ning lahendada suuri
probleeme, kuid sellegipoolest tuleb selle kasutamisel olla ettevaatlik. Selliste
tehnoloogiate arendamine on realiseeritav ka halbade motiivide täitmiseks. Nii nagu
ka Google on teinud, on kindlasti suurematel tehisintellekti arendajatel minu
meelest kohustuslik välja tuua need põhimõtted, mida AI arendamisel järgitakse
ning see nende loomisprotsess peaks olema läbipaistev ja kontrollitav.
[1] https://ai.google/principles/
[2] https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_15:_Eetika_ja_IT
Kommentaarid
Postita kommentaar