IT teemad

Mis on läinud tõesti hästi? Üks punkt sellest visioonist toob välja, et enim kasutatavad teenused on mugavad ja lihtsad, samuti kättesaadavad ning nende eesmärk on muuta inimeste elu paremaks.   [1] Eestis on nii avalik- kui ka erasektor teinud palju suuri samme ning loonud olulisi lahendusi vajalike teenuste mugavaks kättesaamiseks. Oleme harjunud mugavaks asjaajamiseks leidma erinevate toimingute jaoks sobiva IT-teenuse. Päringute jaoks on meil olemas turvalised registrid, isiku tuvastamiseks ID-kaart ning Mobiil-ID, Smart-ID, kodust lahkumata saab sõidukil omanikku vahetada, erasektori teenused aitavad meil kasutada mugavalt pankade teenuseid, broneerida internetist arsti juurde vastuvõtu aega, osta kaupu ja teenuseid veebist jne. See loetelu saaks veel pikalt jätkuda.  Julgen väita, et on suudetud eesrindlikult tõsta inimeste elukvaliteeti. Sellele annab ilmekalt tõestust näiteks EASi poolt läbiviidud uuring IT-valdkonna ekspertide ja teiste küsitletute seas, kus ligi 90% vastan

Eelmise sajandi lõpp on veebi tulekuga muutnud palju ning nendest muudatustest on kindlasti puudutatud ka meedia. Uued trendid ning kombed on muutnud seda, kuidas me tarbime meediat ning samuti ka seda, millist meediat me tarbime. Siinkohal vaatlen nn uue meedia tulekuga kaasnevat ühte negatiivset ja ühte positiivset mõju tavameediale. Alustan negatiivsest mõjust traditsioonilisele meediale ja see on telerite ning telekanalite populaarsuse vähenemine. Siin võib põhjuseks pidada seda, et noorem generatsioon rahuldab sellise meediavajaduse peamiselt läbi muude seadmete kui telerite. Traditsioonilise televisiooni vaatamise osakaal on juba eelmise aastakümnendi lõpus näiteks USA-s ja Suurbritannias nooremate inimeste seas oluliselt vähenenud. Järjest populaarsemaks on muutunud erinevad voogedastusteenused ning videosisu keskkonnad nagu YouTube. Samuti kasutavad nooremad inimesed rohkem muid seadmeid sellise sisu tarbimiseks – telerite asemel on arvutid ning nutiseadmed [1] [2]. Ka minu

Enne veebi ja ajalukku jäänud… Kuigi www ehk veeb sai alguse 80ndate lõpus ning jõudis laiema avalikkuse käeulatusse 1991. aastal, käisid võrkude arendustööd ning selle jaoks loodi olulisi eeldusi juba varem. Esimene ja üks olulisemaid nendest oli kindlasti APRANET. Tegu oli ühe esimese arvutivõrguga, mis loodi 1969. aastal USA-s. [1] Kuna oli otsekohe ka vajadus panna ühendatud seadmed omavahel suhtlema, siis selletõttu hakati arendama erinevaid suhtlusprotokolle. APRANETi loomise juures pandi paika mitmed standardid, mille järgi andmevahetus toimuma hakkab ning see tugines pakettide vahetamise tehnoloogial. Pärast esimesi õnnestumisi hakkas selle võrgu arendus 70ndatel oluliselt kiirenema. [2] APRANETi ühendus laienes kõvasti, kaasates erinevaid ülikoole ja valitsusasutusi, ka näiteks Londonist ja Norrast. [3] Olulisem edasiarendus oli kindlasti samal aastakümnendil loodud TCP/IP protokoll, millele tugineb enamus tänapäeva võrkudest. APRANET ise sulgeti 1989. aastal, kui muud võ

  CD Kuigi idee CD-de loomiseks tekkis juba 70ndate lõpuaastatel, jõudsid need avalikkuse ette 80ndate alguses ja said kättesaadavaks 1982. aastal. Sony ja Philipsi esmane idee oli seadet kasutada digitaalse heli talletamiseks, kuid hiljem sai sellest muidugi ka hea vahend igasuguste andmete levitamiseks. [1] Heli salvestamiseks CD-le võeti kasutusele „Red Book“ standard, mis tähistab erinevaid parameetreid heli digitaalsete andmete salvestamisel (nagu nt samples per second ja bits per sample ) ja mis määravad ära bitikiiruse, millega esitatav helipilt võiks teoreetiliselt ära katta kõik helisagedused, mida inimene peaks kuulma. [2] [3]   CD formaadis albumite väljaandmine saavutas peagi suure populaarsuse – mõned esimestest suurematest nimedest siinkohal olid näiteks Billy Joel, Bruce Springsteen ja Dire Straits. Erinevalt varasematest helikandjatest, nagu vinüülplaadid või kassetid, andis CD-mängija võimaluse valida ise albumilt lugusid mida mängida ja CD-mängijate hinnad muu