Olulisi tehnoloogilisi saavutusi ja lahendusi muusika- ning helimaailmas

 

CD

Kuigi idee CD-de loomiseks tekkis juba 70ndate lõpuaastatel, jõudsid need avalikkuse ette 80ndate alguses ja said kättesaadavaks 1982. aastal. Sony ja Philipsi esmane idee oli seadet kasutada digitaalse heli talletamiseks, kuid hiljem sai sellest muidugi ka hea vahend igasuguste andmete levitamiseks. [1] Heli salvestamiseks CD-le võeti kasutusele „Red Book“ standard, mis tähistab erinevaid parameetreid heli digitaalsete andmete salvestamisel (nagu nt samples per second ja bits per sample) ja mis määravad ära bitikiiruse, millega esitatav helipilt võiks teoreetiliselt ära katta kõik helisagedused, mida inimene peaks kuulma. [2][3] 

CD formaadis albumite väljaandmine saavutas peagi suure populaarsuse – mõned esimestest suurematest nimedest siinkohal olid näiteks Billy Joel, Bruce Springsteen ja Dire Straits. Erinevalt varasematest helikandjatest, nagu vinüülplaadid või kassetid, andis CD-mängija võimaluse valida ise albumilt lugusid mida mängida ja CD-mängijate hinnad muutusid üsna kiiresti taskukohasteks, mis muutis nad levinuks ka tarbijate seas.

MP3 ja failivahetus internetis

Helisignaali tihendamise uurimine algas 1980ndate lõpus ja 90ndate alguses patenteeritigi Saksamaal Frauenhoferi Instituudi poolt MP3 tehnoloogia. 1997. aastal loodi esimene MP3 mängija. 1998. aastal loodi ka Winamp (mis nimetati aasta varem loodud eelmainitud AMP MP3 Playback Engine ja Windowsi UI liitmise järgi). [4] 

MP3 võidukäik sai tõuke tänu samal kümnendil alanud interneti võidukäigule. Väiksema mahuga failiformaadis heliteoseid oli mugavam interneti riputada ja sealt neid alla laadida. Kuigi selliseid saite oli pigem vähe, siis muusika ja failijagamine sai tõelise hoo sisse P2P saitide ning eriti just Napsteri tekkega (mis polnud päris otsene P2P süsteem, vaid hoidis failijagajate andmeid kesksel serveril, kuid failivahetus ise töötas kasutajate vahel otse). [5] MP3-de levik ja Napster muutsid oluliselt seda, kuidas me tänapäeval muusikat kuulame ja tarbime.

Spotify

Spotify – tänapäeva kõige edukam ja laiemalt kasutatav heli voogedastusteenus.  Spotify sai alguse 2006. aastal Rootsis ning jõudis oma teenustega avalikkuse ette 2008. aastal. [6] Olenemata digitaalse muusika ning selle esitusseadmete (MP3-mängijad, CD-mängijad, arvutiprogrammid) suurenenud kättesaadavusest, andsid Spotify loomise tõukeks järjest sulgunud failivahetuse teenused ja piraatluse vastu võitlemine. [7] 

Spotifyst on kasvanud välja enneolematult populaarne teenus ja selle edu põhjused on oma artiklis hästi välja toonud Ruben Ugarte:

• Suurepärane ja lihtne kasutajaliides
• Nutikas tehisintellekti kasutamine, mis koostab kuulajale meeldivad esitusloendeid ja aitab avastada uut muusikat
• Teiste sisuvormide kasutamine peale muusika, näiteks podcastid
• Sobivus kõigi tänapäeval kasutatavate seadmetega (nutitelefonid, nutitelerid, arvutid, mängukonsoolid jne) [8]

 

[1] https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Compact_Disc

[2] https://www.digitaltrends.com/features/the-history-of-the-cds-rise-and-fall/

[3] https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/26666

[4] https://www.encyclopedia.com/manufacturing/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/mp3-players

[5] https://history-computer.com/napster-guide/

[6] https://startuptalky.com/spotify_success_story/

[7] https://www.fastcompany.com/90205527/the-definitive-timeline-of-spotifys-critic-defying-journey-to-rule-music

[8] https://rubenugarte.com/why-is-spotify-so-successful/