IT teemad

Valisin arvustamiseks rühmatöö teemal „Low-code ja no-code programmeerimine“ ( https://wiki.itcollege.ee/index.php/Low-code_ja_no-code_programmeerimine ), sest see tundus minu jaoks põnev teema, mille kohta rohkem teada saada. Teema valik oli minu arvates asjakohane antud õppeaine raames, sest see on suur osa tänapäevasest IT-maailmast ja antud lahendustega võib kokku puutuda iga arendaja või IT-ga tegelev inimene. Töö on oma ülesehituselt üldiselt hästi lahendatud – tutvustatakse mõlemat teemat, võrreldakse neid traditsioonilise programmeerimisega, tuuakse välja plussid ja miinused ning samuti tuuakse näiteid kasutusvaldkondadest. Nende tehnoloogiate kujunemist käsitleva ajaloo peatüki oleks minu meelest võinud tuua töö esimesse poolde, sest see oleks esmalt andnud ülevaate low-code ja no-code programmeerimise tekkest. Samuti jäi töö keskosas kohati mulje, et mingeid aspekte korratakse. Näiteks võrdluses traditsioonilise programmeerimisega korrati muidu hästi kavandatud tabelis palj

Eetika ning erinevad käitumisreeglid on tehnoloogia arenguga kindlasti muutunud. Eetikanorme peaks järgima tehnoloogia abil suhtlevad inimesed avalikus või privaatses ruumis ja tehnoloogilisi lahendusi pakkuvad ettevõtted. Kuivõrd on sellised reeglid osaliselt universaalsed, sõltuvad need palju ka kultuurilistest eripäradest ehk ruumist, mis neid norme järgiva inimese ümber hetkel on. Kuid näiteks internet toob selle jaoks täiesti uue ruumi, kuhu võivad kokku sattuda mitme erineva tausta ning kommetega inimesed. Ja kuidas võiks sellesse konteksti sobituda näiteks tehisintellekt? Kes sätestab tehisintellekti poolt järgitavad eetikareeglid? Loogiliselt võttes arendab tehisintellekti ikkagi inimene, seega selliste lahenduste eetilisus sõltub seda arendavate inimeste ettekirjutistest. Google AI näitel saab vaadata mõningaid selliseid nüansse, mis võiksid olla tehisintellekti eetilisuse osas olulised. Esimene oluline punkt nende põhimõtetes on, et AI peaks tooma ühiskonnale terviklikult k

Social engineering on manipuleerimistehnika, mille abil on võimalik kurjategijatel saavutada näiteks juurdepääs tundlikele andmetele ilma tehnoloogiat kasutamata. Seda tüüpi rünnakud hõlmavadki endas ründajale huvipakkuva inimesega manipuleerimist nii, et ohver annaks pahaaimamatult üle vajaliku informatsiooni või juurdepääsu sellele. [1] Näiteks esitletakse end kellegi teisena või luuakse stsenaarium, milles ründaja tundub usaldusväärse isikuna. Kuid see võib vabalt olla ka kaudne rünnak ehk siis inimene ise ei teagi, et ta on juurdepääsu millelegi taganud. Nii võib ründaja avalikus kohas näiteks jälgida sinu ekraanil toimuvat ( shoulder surfing ) või leida äravisatud prügist sensitiivse sisuga dokumente ( dumpster diving ). [2] Sellist tüüpi rünnakud on olulised ja efektiivsed seetõttu, et ründevektor ei tundu esmapilgul loomulik. IT-valdkonnas on tegu omapärase ohuga, sest tehniliselt ei mängi siin olulist rolli tehnoloogia ise – kasutatav süsteem võib olla hästi kaitstud, võrk