IT teemad

Agiilne arendus ja scrum Agiilne arendusmetoodika seab esikohale eelkõige inimesed ja nendevahelise kommunikatsiooni, tarkvara enda, koostöö kliendiga ning kiire kohanemise. [1] Mõningate uuringute järgi praktiseerivad agiilset arendust suuremal või väiksemal määral üle 90% organisatsioonidest. Eriti populaarne on scrum , mida rakendatakse  samade küsitluste tulemusel kombineeritult teiste agiilsete meetoditega üle 70%.  [2] Selle mudeli paindlikkus ning efektiivsus on kindlasti ennast tõestanud ja sellest annab märku selle populaarsus. Kuna töötan ka ise scrumi praktiseerivas tiimis, siis toon enda seisukohast välja selle metoodika head küljed ja ka mõned ohukohad. Esimene scrumi iseloomustav aspekt on kindlasti sprindid, ehk siis 1 nädala kuni 1 kuu pikkused perioodid, mille jaoks seatakse kindlad eesmärgid ning kogu tiim peaks töötama nende eesmärkide saavutamise nimel. Iga sprindi lõpus toimub nn retro, mille käigus tehakse kokkuvõte lõppenud sprindist ja hinnatakse tulemusi

How to Become A Hacker on Eric S. Raymondi poolt kirjutatud juhend häkkeriks saamiseks, mida lugedes on võimalik päris hästi aru saada, kes on häkker (ja kes ei ole häkker!) ning kuidas siis ikkagi ise ka häkkeriks saada. Kirjatükk on hästi struktureeritud ning kirjutatud sujuva stiiliga, mis teeb selle jälgimise ning sisust arusaamise lihtsaks (mis tõestab ka seda, et häkkerid oskavad ilmselt hästi kirjutada). Häkkerid on nagu iga teinegi subkultuur, kuid erinevalt teistest levinud gruppidest, ei ole ma veel kohanud sellist grupisiseselt laialt aktsepteeritud HOWTO juhendit sellesse subkultuuri kuulumiseks. See muudab selle grupi minu jaoks justkui veel elitaarsemaks – häkkeriks olemiseks pead sa vastama kindlatele kriteeriumitele ning lisaks saama veel heakskiidu mõnelt teiselt samasse gruppi kuuluvalt liikmelt, et sul oleks õigus ikka ennast häkkeriks kutsuda. Nagu see juhend välja toob, on häkkeriks olemise puhul kindlad omadused inimeses olulised (näiteks soov pidevalt problee