Infoühiskonna visioon 2020 - kuhu oleme jõudnud?

Mis on läinud tõesti hästi?

Üks punkt sellest visioonist toob välja, et enim kasutatavad teenused on mugavad ja lihtsad, samuti kättesaadavad ning nende eesmärk on muuta inimeste elu paremaks. [1] Eestis on nii avalik- kui ka erasektor teinud palju suuri samme ning loonud olulisi lahendusi vajalike teenuste mugavaks kättesaamiseks. Oleme harjunud mugavaks asjaajamiseks leidma erinevate toimingute jaoks sobiva IT-teenuse. Päringute jaoks on meil olemas turvalised registrid, isiku tuvastamiseks ID-kaart ning Mobiil-ID, Smart-ID, kodust lahkumata saab sõidukil omanikku vahetada, erasektori teenused aitavad meil kasutada mugavalt pankade teenuseid, broneerida internetist arsti juurde vastuvõtu aega, osta kaupu ja teenuseid veebist jne. See loetelu saaks veel pikalt jätkuda. 

Julgen väita, et on suudetud eesrindlikult tõsta inimeste elukvaliteeti. Sellele annab ilmekalt tõestust näiteks EASi poolt läbiviidud uuring IT-valdkonna ekspertide ja teiste küsitletute seas, kus ligi 90% vastanutest leidis, et Eesti riigi digiteenused on paremad, kui nende enda kodumaal. Lisaks loevad ka eksperdid meid kindlalt digitaliseerumise liidrite hulka. [2]

Mis on jäänud vaid visiooniks?

Eraldi punktina on välja toodud see, et eesti keel oleks digitaalses maailmas elus ja arenev. [1] Kuigi riigi enda e-teenused ja erasektori poolt pakutavad lahendused on ka eestikeelsena kasutatavad, siis üleüldiselt IT-maailmas on ja tõenäoliselt ka jääb domineerivaks keeleks inglise keel. See on lihtsalt paratamatult kõige universaalsem lahendus. Lisaks, meie IT-spetsialistid ei ole kõik ainult eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed ning rahvusvahelisel areenil ei aita ka ainult eesti keel – see on lihtsalt globaliseerumise mõju väikekeelt kõnelevatele kultuuriruumidele. Olgu siin näiteks avatud lähtekoodiga riigi poolt loodud tarkvara – inglisekeelne terminoloogia on selle juures iseenesestmõistetav. 

Eesti keele üleüldine hääbumine toimub siiski ka väljaspool IKT-sektorit, osaliselt just tänu IT lahendustele, mis on maailma meie jaoks avatumaks muutnud. Kindlasti ei saa öelda, et eesti keel pole digitaalses maailmas elus – jätkuvalt on – aga pigem ei saaks öelda, et see on arenev.




[1] https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

[2] https://eas.ee/e-eesti-maineuuring-eesti-on-digitaalselt-maailma-arenenuim-riik/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Copyleft litsentsid ja nende klauslid

Kujutis
Copyleft on termin, mis kirjeldab litsentse ja tähistab, et tarkvara levitamisel peab sellele kehtima sama vabadus seda kasutada, mis algselt. Kui keegi otsustab modifitseerida näiteks olemasolevat vaba tarkvara ja anda sellest välja täiendatud versioon, ei tohi selle autor kasutamist piirata ning uue toote kasutamiseks peavad kehtima samad tingimused, mis esialgsel tarkvaral. [1] Siia kuuluvad sellised litsentsid, nagu näiteks GNU GPL litsents ning Creative Commons. Copylefti põhiprintsiibiks on vabadus ja selle 4 variatsiooni – vabadus kasutada, vabadus õppida, vabadus jagada ning vabadus muuta ning neid muudatusi jagada. [2] Copyleft tüüpi litsentside edasikandumine jaguneb aga ka veel oma korda neljaks – tugev, väga tugev ning nõrk copyleft või puuduvad kohustustused üldse. Tugevad copyleft litsentsid – siia alla käivad sellised litsentsid, nagu näiteks GNU GPL või Sleepycat License (tugevad) ja AGPL (väga tugev). Tugevate litsentside puhul on eristavaks see, et kõikide or
Lisateave

Hacker-HOWTO - arvustus

How to Become A Hacker on Eric S. Raymondi poolt kirjutatud juhend häkkeriks saamiseks, mida lugedes on võimalik päris hästi aru saada, kes on häkker (ja kes ei ole häkker!) ning kuidas siis ikkagi ise ka häkkeriks saada. Kirjatükk on hästi struktureeritud ning kirjutatud sujuva stiiliga, mis teeb selle jälgimise ning sisust arusaamise lihtsaks (mis tõestab ka seda, et häkkerid oskavad ilmselt hästi kirjutada). Häkkerid on nagu iga teinegi subkultuur, kuid erinevalt teistest levinud gruppidest, ei ole ma veel kohanud sellist grupisiseselt laialt aktsepteeritud HOWTO juhendit sellesse subkultuuri kuulumiseks. See muudab selle grupi minu jaoks justkui veel elitaarsemaks – häkkeriks olemiseks pead sa vastama kindlatele kriteeriumitele ning lisaks saama veel heakskiidu mõnelt teiselt samasse gruppi kuuluvalt liikmelt, et sul oleks õigus ikka ennast häkkeriks kutsuda. Nagu see juhend välja toob, on häkkeriks olemise puhul kindlad omadused inimeses olulised (näiteks soov pidevalt problee
Lisateave

Rühmatöö arvustus – Low-code ja no-code programmeerimine

Valisin arvustamiseks rühmatöö teemal „Low-code ja no-code programmeerimine“ ( https://wiki.itcollege.ee/index.php/Low-code_ja_no-code_programmeerimine ), sest see tundus minu jaoks põnev teema, mille kohta rohkem teada saada. Teema valik oli minu arvates asjakohane antud õppeaine raames, sest see on suur osa tänapäevasest IT-maailmast ja antud lahendustega võib kokku puutuda iga arendaja või IT-ga tegelev inimene. Töö on oma ülesehituselt üldiselt hästi lahendatud – tutvustatakse mõlemat teemat, võrreldakse neid traditsioonilise programmeerimisega, tuuakse välja plussid ja miinused ning samuti tuuakse näiteid kasutusvaldkondadest. Nende tehnoloogiate kujunemist käsitleva ajaloo peatüki oleks minu meelest võinud tuua töö esimesse poolde, sest see oleks esmalt andnud ülevaate low-code ja no-code programmeerimise tekkest. Samuti jäi töö keskosas kohati mulje, et mingeid aspekte korratakse. Näiteks võrdluses traditsioonilise programmeerimisega korrati muidu hästi kavandatud tabelis palj
Lisateave